Küsides raamatu autorilt Kalle Gastonilt, et milles seisneb see Võrtsjärve saladuslikkus, millele ta enda värske teose pealkirjas viitab, vastas ta, et eks saladuslikkus sõltu ikka indiviidist. „Kui sinu jaoks on Võrtsjärv pelgalt koht, kust võimalikult palju angerjat püüda, uue paadimootori võimekust katsetada, veesuuskadega liuelda või mille ääres mõnus pidu n-ö maha panna siis nii on,“ ütles Gaston.
Tema jaoks on Võrtsjärv aga elusolend, kel on oma teadvus, emotsioonid ja nii edasi. „Kui süveneda selle järve olemusse müütide ja lugude kaudu ning temaga juttu ajada ja vajadusel nõu küsida, siis olukord muutub.“
Gaston möönab, et tema jutt võib nii-öelda tervele mõistusele kõlada psühhiaatrilise diagnoosina, ent teadlasedki olevat ju tõestanud, et veel on mälu. Ta selgitab, et ei oska enda suhet Võrtsjärvega päris sõnadesse panna, kuid ka loodusrahvad, meie kauged esivanemadki, on suhelnud kõiksuse ja loodusobjektidega kui olenditega. „Ja meie, kaasaegne ühiskond nimetab neid primitiivseteks ning arvab, et internet ja tehisintellekt on inimkonna tippsaavutus,“ lisas ta.
Uurides teose autorilt, et kust üldse sündis mõte seesugune raamat valmis kirjutada, vastas ta, et ideed otseselt ei sündinudki, vaid mingi protsess muutus lihtsalt ühel hetkel tungivaks vajaduseks väljendada end maailmale enda teise ema ehk Võrtsjärve kaudu.
Gastoni enda seosed järvega ulatuvad pea poole sajandi taha, mil isa võttis teda kaasa kalapüügiretkedele aerupaadiga. „Mina võisin seejuures jälgida imelisi sillerdavaid päikesteõuse ja tajuda sellega kaasnevat hingust ehk päikesetuult,“ meenutas ta esimesi kohtumisi Võrtsjärvega.
Raamatus on nii isiklikud lood kui ka ajalooline materjal Eesti ajakirjandusest
„Saladuslik Võrtsjärv“ koosneb kahest osast – esimeses pooles on kirjas autori autobiograafilised lühilood seoses Võrtsjärvega poole sajandi vältel, kuni 2021. aastani. Autor tõdeb, et need lood on väga isiklikud ning ajal, mil raamat oli juba trükis, tabasid teda ikka aeg-ajalt kahetsusehood, et kas ikka oli vaja laiale ilmale kuulutada raamatu kaudu oma armulugusid või suitsiidimõtet? „Aga ju oli vaja,“ arvas ta.
Teises pooles on valitud lood vanemast ajakirjandusest Võrtsjärve kohta. Esimene ajakirjandusest leitud lugu pärineb näiteks aastast, mil Eesti ajakirjandus sündis – 1821. Viimased lehelood lõppevad 1980ndatega, mil nõukogude kalavalvurid küttisid Gastoni sõnul kassi-hiire mängus halenaljakal moel västramehi.
Ajakirjandusest nopitud lugude kriteeriumiks pidas autor juttude kummalisust, ootamatust või grotesksust. Samas leidub seal ka pikemaid ülevaateid kalanduse olukorrast ja veesõidukite arengust.
Et tegu on siiski raamatuga, mis räägib Võrtsjärvest, siis on omal kohal ka kalurid. Autor mainib neid aga muu hulgas kui kadedaid „ametivendi”. Nimelt on kalurid tema sõnul läbi aegade teineteisega rivaalitsenud, kuna kes ikka tahaks oma salajasi marja- ja seenekohti laiale ilmale kuulutava või mujalt tulnuile kala „ära anda“. Ta lisas, et kaluri „leib“ ehk pere ja laste ülalpidamine sõltus otseselt kalasaagist ja kui Võrtsjärvele saabusid „võõrad“ suuremate ja moodsamate püügiriistadega, siis oli suisa kuri karjas. Ta tõi näiteid, kuidas pandi lausa vikatid järve, et need võõraste mõrdu räsiks.
Igast poest seda raamatut ei saa
„Saladuslik Võrtsjärv“ on teos, mis ilmus Kalle Gastoni n-ö ühemehekirjastuse alt ning seda saab soetada Võrtsjärve äärsetest raamatukogudest ja Võrtsjärve külastuskeskusest Jõesuus Tartu- ja Viljandimaa piiril. Ka saab raamatut soetada Kaarnakiwi kirjastuse Facebooki lehelt või autorile otse kirjutades/helistades numbril 56956026. Neile, kes võtavad Gastoniga telefonitsi otse kontakti, paneb ta teose soovitud pakiautomaati teele.
Enda värsket teost soovitab Gaston lugeda eeskätt neil, kel on juured Võrtsjärve ääres või kes tunnevad huvi kõige suurema järve vastu, mis on üleni meie oma. Samuti arvab ta, et raamat võiks sobida eneseavastajatele ja looduslüürikutele.
Raamatuga saab tutvust tegema tulla Sisevete festivalile – 7. juuli õhtul räägib teosest ja selle lugudest Kalle Gaston Ulge sadamas, Võrtsjärve ääres.
Raamatut „Saladuslik Võrtsjärv“ väljaandmist toetasid KULKA Viljandi- ja Tartumaa ekspertgrupid ja Viljandi vald.